Pidzinkeeled

Olukorras, kus eri keelte kõnelejat peavad suhtlema, kuid neil ei ole ühist lingua franca't, hakatakse kasutama segakeelt, mis on justkui suhtlejate emakeeltest kokku pandud. Niisugusi keeli nim. pidzinkeelteks. Tihti tekivad pidzinkeeled seal, kus on pidevalt erinevate rahvuste suhtlemine, nt: sadamates. Pidzinkeeled on väga lihtsat, sest nad ei ole kellegi emakeeled, ning tüüpiliselt on nad väga vaesed. Pidzinkeeltele on iseloomulik, et sõnad ei käändu ega pöördu. Üks kõige suurimaid pidzinkeeli on Nigeeria pizdiinglise keel, mis on nigeeria ja inglise keele hübriid. Eesti lause "Poiss ütleb, et läheb koju" kõlaks pidzinkeeles umbes nii  " Poiss ütlema minema kodu".

Eesti rahva kujunemine

Tänapäeva Euroopa rahvaste ja ka eesti rahva ja keele kujunemist mõjutas kõige rohkem tõenäoliselt viimane jääaeg. See algas 100 000 aastat tagasi ja lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Et jääaeg üle elada, pidid sellel ajal kõik Euroopas elavad inimesed liikuma Euroopa lõunapoolsematele aladele, kus ei olnud nii külm, et elada sealsetes varjupaikades. 
Kui jääaeg hakkas läbi saama, hakkasid inimesed liikuma ka teistesse Euroopa riikidesse ning mõned sattusid ka Eestisse. Nendest said Eesti esimesed asukad peale jääaega. Kuid nad ei jäänud ainukeseks, kes Eestis elama hakkasid. Varsti hakkas Eestisse tulema inimesi ka Siberist, kes arvatatavalt sattusid siia oma väikeste kütisalkadega küttides. Kui küttijad jõudsid Eestisse,neile Eesti meeldis, nad leidsid endale naised ja jäidki siia.
 Seda aega peetaksegi eesti rahva kujunemise alguseks, sest just siis tulid siia inimesed, kes jäidki siia elama.